Mis on FinEst Link Initiative?

FinEst Link on algatus mille alusepanijateks ja elluviijateks on Helsingi ja Tallinna linn, Eesti aj soome transpordiministeeriumid ja Harju ja Uusimaa maakonnad. Finnish-Estonian Transport Link koostöömemorandum allkirjastati Tallinnas 5. Jaanuaril 2016.

FinEst Link koostöö eesmärk on arendada Helsingi ja Tallinna vahelist liikumist ja parandada transpordiühenduis. Selle kõrval selgitatakse muuhulgas Helsingi-Tallinna raudteetunneli majanduslikke eeldusi ja mõju. Lisaks arendatakse elektroonilist piletisüsteemi ja Soome-Eesti.

See lehekülg pakub informatsiooni Helsingi ja Tallinna vahelisest liiklusest huvitatud linnakodanikele, ametiisikutele ja ajakirjanikele. Leheküljele on koondatud statistikat, uuringutulemusi ja laiemat tausta Helsingi ja Tallinna vahelisest liiklusest, samuti sellega seonduvatest projektidest. Võid alati saata küsimusi teemade kõrval asuva kontaktlingi (küsitluslingi) kaudu.

Lehekülg on teostatud Helsingi linna ja Uusimaa Liidu tellimusena ja seda haldab Helsingi linna majandusarengu osakond.

Fakte liikumise kohta

Helsingi ja Tallinna vaheline liiklus on kasvanud läbi 2000 aastate. Reisijate arv Helsingi ja Tallinna vahel on kasvanud ka teiste majandusnäitajate languse tingimustes. Täna tehakse üle Soome Lahe keskeltläbi 8 miljonit reisi aastas, millest ca 20% on mujalt tulevad turistid ja ülejäänud soomlased ja eestlased. Sõiduautosid liikus üle Soome Lahe aastal 2014 1,2 miljonit. Helsingi linnale KPMG poolt tehtud uuring tõi välja, et aastal 2010 reisis Tallinnast Helsingisse tööle rohkem inimesi, kui teistest Soome suurlinnadest nagu Turu, Tampere või Ida-Soome suunalt. Uus Taloustutkimus TA tehtud uuring valmis 2016 aasta veebruaris.

Helsinki-Tallinna raudteetunnel?

Veebruaris 2015 valmis Sweco Projekt AS ja teised poolt koostatud eeluuring Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse püsiühenduse maksumusest ja majanduslikust väljavaatest. Töö peaeesmärk oli uurida, kas on põhjust raudteetunneli täiemahuliseks tasuvusuuringuks.

Sweco uuringus lähtuti avalikust ettevõttemudelist. Arvutuste kohaselt tasuks merealuse raudteetunneli ehitamise ja halduskulud end reisipiletite- ja kaubaveotasudena 40 aasta jooksul. Sissetulekud on arvestatud vastavalt 2014. aasta üleveo hindadele, mõningal määral suuremate reisijaarvudega. Selge on aga, et suur osa nii reisija- kui kaubavoogudest jääks ka tunneli valmides laevaliiklusele.
Lihtsustatud arvutuse kohaselt on Soome Lahe alust tunnelit võimalik teostada kasutamata maksutulusid, tunnel on majanduslikult kasumlik investeering. Eeldades, et EL toetab tunneli rajamist 40% toetusmääraga. Protsendimäär on siinkohal sama millega EL juba nüüd toetab Taani ja Saksamaa vahelise Rödby – Puttgarden ehk Femerni tunneli raudteeosa. EL eesmärgiks on kiire raudteeühendus üle kogu Euroopa ja kahte pealinna ühendaval projektil on arvestatav võimalus saada rahastatud.
Eeluuringu kohaselt on põhjust jätkata ühenduse tõsisema uuringuga. Edasine uuring teostatakse FinEst Link projekti kaudu EL Kesk-Läänemere Programmi toetusel. Täiemahulise uuringu tulemused selguvad 2018 aasta kevadel.

 

Helsingi – Tallinna tunnel võrreldes teist tunnelitega

Tulevaisuuden liikkuminen ja digitalisaation vaikutus?

digitalization

Helsingis ja Tallinnas valmistutakse liikumise muutusteks. Finest Link koostöös kogutud andmeid saab kasutada laiemalt avatud info liideste abil. Oluline on seista hea selle eest, et andmeid oleks võimalik kasutada ka piiriüleste teenuste ja aplikatsioonide arendamiseks, uuringuteks ja tuleviku äritegevuseks. Piiriüleste süsteemide erinevusega teadmiste kokkusobimatus ei tohi olla takistuseks teenuste arendamisel.
Eesti ja Soome on EL juhtivad maad avatud info ja nutirakenduste kasutuselevõtul. Liikumine ühendab linnasid loomulikul moel ja lisanduv autoliiklus on probleemiks nii Tallinna kesklinnas, kui ka Helsingi Jätkäsaare lähipiirkonnas.
FinEst Link Initiative soovib kasutada Eesti – Soome oskusteavet ja teha Helsingi ja Tallinna linnapiirkondadest koha, kus testida ka raskemaid uusi liikuvuskontseptsioone esimesena Euroopas. Avaliku sektori hea koostöö peab olema suunatud toetamisele ja võimaldamisele. Andmevahetuse, tegevuse koordineerimise ja ühisideede jaoks on loodud Soome – Eesti riikide ja linnade esindajaid koondav koordineeriv kogu, mille tegemisi saad jälgida siin.

Piiriülene metropolipiirkond Talsinki – Hellinn ?

Helsingi ja Tallinna koostööl on pikk ajalugu. 1990-aastatel oli koostöö konkreetseta parimate lahenduste ja tegevuste vahetus ja tihe pea kõikidel linnade tegevusaladel. Suure murrangu tõi koostöösse Eesti liitumine Euroopa Liiduga 2004. aastal, mis andis muu hulgas võimaluse taotleda erinevatele projektidele ühisrahastust. 2000-aastatel on kaksiklinna teemasid toodud regulaarselt avalikku diskussiooni. Linnade koostöös on muuhulgas teostatud Demos Helsingi koostatud Hellinn raamat, Tallinne linna TwinCity in-making artiklikogum ja OECD Cros-Border Innovation raport.

Aastatel 2009 – 2011 EL rahastatud Helsinki-Tallinn Transport and Planning Scenarios projekt uuris inimeste ja kaupade liikumist Soome ja Eesti vahel. Uuringu abil oli võimalik täpsustada piiriülene tööturupiirkond ja saada informatsiooni Helsingis ja Tallinnas juba elavate ettevõtjate töötajate ja õppilaste kogemuse kohta. Statistika põhjal on saadud uusi vaatenurki ja mõõdikuid koostööle. Informatsiooni kogumine jätkub endiselt, kuna suur osa Eesti ja Soome statistikast pole olemasoleval kujul võrreldavad Helsingi – Tallinna tarbeks.

2000-aastatel on piiriülene tegevus saanud järjest enamatele linlastele osaks argipäevast. Liiklus Sooem Lahel on üha olulisem igapäevase elu korraldamiseks Helsingis ja Tallinnas. Helsingi ja Tallinna vahel liigub igal nädalal kümneid tuhandeid töörändureid. Piire ületav regioon annab võimaluse kogeda teenuseid, pakkuda lahendusi ja saada osa neist kogemustest kahes eri ühiskonnas.
Pealinnadena on Tallinn ja Helsingi Eesti ja Soome arengu keskused, majanduse kogutoodangu tõstjad, innovatsioonikeskused ja linliku elustiili võimaldajad seda soovijatele. Tallinn ja Helsingi pakuvad elanikele erinevad elukeskkonnad, võimalused ettevõtluseks, teenusteks ja erinevatele väärtustele rajanevad ühiskonnad. Üheskoos võivad sõsarlinnad olla enam, kui elanikkonna summa, hea tahtmise korral põnevaim piiriülene paik Euroopas. Siiski on äärmiselt tähtis hõlbus liikumine nende linnade vahel, et kogu piirkonna oskusteave ja erilisus ärkaks elule parimal võimalikul moel.