Visioon raudteetunnelist aastal 2050 – intervjuu projektijuht Kari Ruohoneniga

Kari Ruohonen. Photo by Laura Saukkonen

Kari Ruohonen on Kesk-Läänemere programmist rahastatud Soome-Eesti  koostööprojekti FinEst Link projektijuht. FinEst Link projekti eesmärgiks on analüüsida Tallinna ja Helsingi vahelise merealuse raudteetunneli tasuvust. Esimesed tulemused avalikustatakse 2018. aasta alguses, kuid hr Ruohonen oli nõus  veidi saladuseloori kergitama ning selgitama, millistele tulemustele on praeguseks hetkeks juba jõutud.

Helsingi­ ja Tallinna vahelise tunneli tasuvusanalüüs on peaaegu valmis. Mis on selle projekti eesmärk?

FinEst Link projekti käigus analüüsitakse, kas merealuse raudteetunneli ehitamine Helsingi ja Tallinna vahele on tasuv ning kas praegu toimiv praamiühendus kahe linna vahel on linnade jaoks piisav. Tunnel ühendaks omavahel kahe riigi pealinnad ning tekiks metropol, kus elaks ligi kolm miljonit elanikku. Tänu Rail Balticale oleks tunnel osa ühtsest Euroopa Liidu transpordivõrgustikust. Oma projektis hindame, millist majanduslikku ning linnaarengulist mõju tooks kahe pealinna ühendamine kaksiklinnaks nii Eestile, kui ka Soomele.


Image: FinEst Link project

Milline trass on tunnelile valitud?

Trassikoridor, koos peatuste, terminalide ning depoode asukohtadega on välja valitud.

Soome poolele tuleb kolm peatust: Helsingi kesklinnas, Pasilas ning Helsingi-Vantaa lennujaamas. Terminalid ning depood tulevad Soomes lennujaama müra-alasse. Kaubaterminalid on paigutatud nii, et need teenindaksid kogu Soomet. Tunnel oleks ühendatud planeeritud ringtee nr 4-ga (Kehä 4), ülejäänud teedevõrgu ning samuti piirkonnas asuvate logistikaterminalide ning Hanko-Hyvinkää raudteega.

Tallinnas on planeeritud tunneli peatuseks Ülemiste, mis on kasvav äripiirkond ning mis asub umbes kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Ülemiste asub Tallinna lennujaama lähistel ning on kesklinnaga ühendatud trammiga. Terminalid ja depood on planeeritud lennujaama müra-alasse ning asuvad logistikakeskuste läheduses. Kaubatranspordi tarbeks on tunnel ühendatud Muuga intermodaalse terminaliga, mis on Eesti suurim kaubasadam.

Tunneli trass on valitud mitmete alternatiivide seast kui kõige paremini toimiv, nii ohutust, kui ka keskkonna-aspekte arvestades. Samas tuleb silmas pidada, et täpne trassivalik tehakse siiski järgmistes projekti faasides, kui asutakse juba konkreetsemalt kahe linna vahelist püsiühendust planeerima.

Millise kiirusega sõidaksid tunnelis reisi- ja kaubarongid? Kui kaua reis aega võtaks?

Reisijatele võtaks sõit Ülemiste jaamast Helsingi kesklinna aega umbes pool tundi. Reisirongide kiiruseks on arvestatud 200 km/h ja autoreisirongil 160 km/h. Autosid vedavad rongid on mõeldud kandma sõiduautosid ning busse. Eraldi rongid on planeeritud ka veokitele ning kaubakonteineritele. Traditsioonilised kaubarongid sõidaksid tunnelis kiirusega 120 km/h.

Soome kasutab ülejäänud Euroopast erinevat rööpmelaiust, kuidas see küsimus on projektis lahendatud?

Plaanis on kaks süsteemi omavahel ühendada. FinEst Link projektis analüüsime nii reisirongide, kui ka kaubarongide tasuvust arvestusega, et planeeritav tunnel on ühendatud olemasoleva transpordivõrgustikuga Soomes, Eestis ning samuti ka tulevikule mõeldes Rail Balticaga. Raudteetunnelis on Euroopa rööpmelaius 1435 mm. Samas lõigul, mis ühendab Helsingi lennujaama, on tunnelisse planeeritud mõlemad rööpmelaiused – Euroopa laius ning Soome laius (1520 mm).

Image: FinEst Link project

Kui palju reisijad hakkab hinnanguliselt tunnelis reisima?

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul tõusevad aastaks 2050 nii reisijate, kui ka kaubamahud kahe- või isegi kolmekordseks. Hetkel reisib Tallinna ja Helsingi vahel ligi 9 miljonit reisijat aastas ning üle lahe liikuva kauba hulk on 3,8 miljonit tonni aastas. Hinnanguliselt kasvab tunneli valmides jätkuvalt ka laevareisijate arv, vaatamata sellele, et nii mõnedki inimesed hakkavad laevasõidule  eelistama tunnelis rongiga reisimist. Tunnel avab uued võimalused pendelrändajatele, kes liiguvad kahe linna vahel töö tõttu.

Image: FinEst Link project

Visioon tunnelist toob endaga kaasa maksumuse küsimuse. Kas te olete juba jõudnud hinnata, kui palju tunnel maksma võiks minna?

Arvutused võimaliku maksumuse osas valmivad lähinädalatel. Kuid võib juba öelda, et maksumust hinnatakse suuremaks, kui varem tehtud eeluuringus. Põhjus on selles, et käesolevas uuringus on tunneli trassi pikendatud kuni Helsingi Vantaa lennujaamani Soomes ning Ülemisteni Tallinnas. Eeluuringus arvestati sellega, et peatused on ainult kahe linna kesklinnades. Seetõttu pikeneb tunnel umbes 105 kilomeetrini.

Kas projektis on arvestatud ka uute tehnoloogiatega? Kuidas on projektis alternatiivseid lahendusi käsitletud?

Oleme ka uute tehnoloogiate arendajaid kutsunud projektis osalema ja palunud neil oma ideid tutvustada. Parimaid pakutud lahendusi tutvustatakse FinEst Link projekti lõpukonverentsil, mis toimub veebruari alguses Tallinnas. Samuti lisatakse parimad ideed projekti lõppraportisse.

FinEst Link projektis analüüsitakse traditsioonilise merealuse raudteetunneli ehitusmaksumust ning tunneli mõju piirkonnale. Kuid loomulikult oleme teadlikud sellest, et tehnoloogia areneb ning seetõttu loodame, et meile esitatakse palju innovaatilisi ideid selle kohta, milline tunnel ise või siis selle opereerimine võiks välja näha aastal 2050.

For further infomation:

  • Project Director Kari Ruohonen, tel. +358 40 504 5170