Helsingi-Tallinn tunnel ühendab raudteevõrgustiku Lapimaalt Kesk-Euroopani

Helsingi-Tallinna vaheline merealune tunnel on osa suuremast visioonist ühendada raudtee Arktikast kuni Kesk-Euroopani.

FinEst Link projekti konsultandid soovitavad kasutada tunnelis 1435 mm Euroopa standardile vastavat rööpmelaiust, mis ühendab ühtlasi Helsingi Vantaa lennujaama Tallinna Lennujaamaga. Tunneli olemasolul liigub kaup Soomest Eestisse ning seejärel otse mööda Rail Balticat Kesk-Euroopasse ilma vajaduseta kaupa vahepeal ümber laadida. Lennureisijad saavad aga mugavalt kasutada raudteed, et sõita Vantaa lennujaamast või Tallinna lennujaamast rongiga kasvõi Varssavisse ilma, et neil oleks vaja vahepeal rongi vahetada. Rääkimata Tallinna ja Helsingi elanike võimalusest valida endale sobib lennujaam reisi alustamiseks.

Kasv ja kokkuhoid ekspordisektorile

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ning rahalise kokkuhoidu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka praamlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel ca 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Kaupade ümberlaadimine Soome rööpmelaiuselt (1524mm) Euroopa laiusele (1435mm) või vastupidi toimub Helsingi Vantaa lennujaama piirkonnas, nö lennujaama müraalal, kuhu on planeeritud suured kaubaterminalid, mis teenindavad tunnelit läbivat kaubavahetust. Tunneli kaubaterminali jõudmiseks saab kasutada kas Ringteed nr 4 (Kehä 4) või siis Hanko-Hyvinkää Soome standardile vastava rööpmelaiusega raudteed, kust on võimalik edasi liikuda Soome raudteevõrgustikule. FinEst Link projekti analüüsi kohaselt sõidavad kaubarongid tunnelis 120 km/h.

Tallinna poolel seob Viimsi poolsaare alt saabuv raudteetunnel Rail Baltica ja Tallinn – Peterburgi raudteeühendused ning visiooni kohaselt hakkab Soodevahe piirkonda kavandatud kaubajaam teenindama mõlemasuunalist transporti. Raudteetunnel, üheskoos Rail Baltica, Peterburgi ja Tartu suunaliste raudteeühendustega, Tallinna ja Muuga sadamatega ning Ülemiste jaama ja Lennujaama pakutavate võimalustega, suurendab Tallinna olulisust logistika sõlmpunktina Läänemerepiirkonnas ja võimaldab pakkuda nii reisiliikluses, kui ka kaupade liikumisel konkurentsivõimelist transpordilahendust, seda nii põhja – lõuna kui ka ida – lääne suunalisel liikumisel.

Visioonist reaalsuseni: tõeline kaksiklinn

Juba praegu on Helsingi ja Tallinn muutumas edukaks kaksiklinnaks, kus inimesed ja kaubad liiguvad üle Soome lahe vaatamata kahetunnisele reisiajale. Peale raudteetunneli avamist saavad Helsingi ja Tallinn areneda ühiseks töö- ja elukeskkonnaks. Reisirong liigub 200 km/h ning kahte linna lahutab teineteisest 30 minutit, mida võib võrrelda sõiduga ühest linnaosast teise. Kiire ühendus avab uued võimalused nii ettevõtlusele, investeeringutele, kui ka turismile.

FinEst Link projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050 aastal 23 miljonit. Hetkel reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsi hinnangul kasvavad reisijate arvud ka praamlaevadel, vaatamata sellele, et paljud igapäevased pendelrändajad eelistaksid reisimiseks tunnelit. Juhul, kui tunnelit ei ehitata, hinnatakse 2050 aastal praamireisijate arvuks 14 miljonit aastas.

FinEst Link projekti tulemused peagi valmis

FinEst Link projekti käigus analüüsiti merealuse tunneli maksumust ning kasu, mis selle olemasolu Tallinnale ning Helsingile annab. Analüüsi tulemusi tutvustatakse 2018 aasta veebruaris Tallinnas toimuval projekti lõpukonverentsil. Eelmise nädala lõpul teatasid Eesti ja Soome peaministrid, et nad toetavad tunneli ideed juhul, kui tasuvusanalüüs näitab, et projekt on majanduslikult mõistlik.

„Tallinn-Helsingi tunnelit ei saa vaadelda pelgalt kui transpordiprojekti, kuna sellel on oluliselt laiemad mõjud ühiskonnale. Tänu tunnelile oleks Soome ühendatud Euroopaga ning Helsingist ja Tallinnast saaks Läänemerepiirkonna kõige konkurentsivõimelisem metropol,“ ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen
Tunnel on viimaseks lüliks teistele suurtele transpordiprojektidele nagu Rail Baltica ja Arktika koridor ning loob katkematu transpordikoridori Arktikast, läbi Soome ja Balti riikide kuni Poola ja Kesk-Euroopani.

FinEst Link projektist lühidalt:
• EL’i poolt rahastatud uuringuprojekt, mis keskendub Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse raudteetunneli tasuvuse analüüsimisele
• Projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot
• Projekti kestvus 2016-2018
• Kaasrahastatud Interreg Kesk-Läänemere programmist
• Projekti peapartner on Soome Uusimaa Liit ning projekti partnerid on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Harju Maavalitsus ja Soome Transpordi Agentuur.

Rohkem infot:
Projektijuht Kari Ruohonen, tel. +358 40 504 5170
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi projekti koordinaator, Eva Killar, tel +3726256485